Korstna ehitus

Korstnad ehitamine millal ja miks.
Olete otsustanud katusetööde kasuks või on plaanis katusetööd tulevikus ette võtta siis soovitame kindlasti üle vaadata ka korstnate sisukord. Kui korstnate seisukord on halb siis peaks kindlasti korstnad uuesti laduma. Uue korstna ehitamine katusetööde ajal teeb korstnaehitus töö märksa mugavamaks. Kui vana katus on katusetööde käigus eemaldatud, auskate ja roovitus on paigaldatud on korstnale hea juurdepääs. Samuti ei pea muretsema katusekatte kahjustamise pärast või muude võimalike vigastuste pärast. Uus korsten annab majale ka värskema välja nägemise. Uuele vastvalminud korstnale tasub paigaldada korstnamüts. Korstnamüts kaitseb korstnat ilmastikumõjude eest.

Küsi oma korstna ehituseks pakkumine >>>                                                                  

Kasulikku lugemist
Kui korstnas  tõmme on halb
Kui tõmme on nõrk, siis kolde ja sealt edasi liikuva suitsu temperatuur on madal. Kui köetakse kinnise ahjuuksega või ainult pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetõttu kiiremini ja ladestuvad lõõridesse, tekitades tuleohtlikku pigi. Selle põhjuseks võib olla kas üleni kitsas või mõne kitsema osaga suitsulõõr. Sellele tuleb mõelda juba ehitamise ajal. Poolkinnisest siibrist ülalpool tekkivat tõmmet segavad keerised, mistõttu peab kütma täiesti lahtise siibriga. Keerised tekivad ka siis, kui suitsulõõrid avanevad korstnasse ühel kõrgusel. Need tuleb ehitada erinevatele kõrgustele. Ka liiga lai lõõr nõrgendab tõmmet.

Üks tüüpilisi vigu on korstna ülaosas lehtrina laienev korstnapits. Kui kuum õhk jõuab kitsast osast avarasse, siis tekkivad enne õhu väljumist keerised, mis tõmmet nõrgendavad. Korstnapitsi ots peaks olema ülejäänud osast mõni sentimeeter kitsam. Halva tõmbe põhjuseks võib olla liiga pikk korsten. Seda esineb tavaliselt kõrgete ja kütmata pööningutega majades. Suits jahtub selles osas väga kiiresti. Külm suits hakkab ülespoole liikumise asemel alla tagasi tungima. Pealegi ladestub külm suits lõõri seintele, tekitades süttimisohtlikku pigi ja lagundades korstnat. Selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb pikk korstnaosa soojustada, milleks sobib hästi mineraalvill.

Tõmmet võib takistada ka külm välisõhk, mis tungib lõõri lahtise puhastusluugi või üht lõõri teisesest eraldavates vaheseintes olevate pilude kaudu. Kui lõõrid eraldada ja teha neile eraldi puhastusluuk, paraneb tõmme tunduvalt. Kui ahi on mitu päeva kütmata, siis jahtub ta niivõrd, et tõmme kaob. Pliit võib ka palava ilmaga suitsu sisse ajada. Lõõris olev jahedam õhk langeb allapoole ja kisub väljast sooja õhku kaasa, korsten töötab justkui tagurpidi. Selle vastu aitab korstnalõõri eelsoojendamine, tehes algul koldesse väikese tule, näiteks ainult paberiga. Mõnikord pistetakse põlev paber tahmaluugi kaudu korstnalõõri. Seda siiski ei soovitata. Kui korsten on puhastamata, siis võib seal olev tahm ja pigi süttida.

Kui ahju ja pliidi suits läheb samasse korstnasse, pliit aga ajab palava ilmaga suitsu sisse, siis aitab harilikult, kui põletada enne ahjus pabereid või teha sinna suurem tuli. Palava ilmaga võib läbi korstnajalas asuva puhastusluugi suits keldrisse tungida, kui pliit ei tõmba. suitsu võib sisse ajada kange tuulega, kui maja ümber on kõrgemaid hooned, katused ja isegi puud. Selle vältimiseks tuleb teha ümberehitusi, kas tõsta korstna kõrgust või paigutada sellele lisaseade, mis toimib nagu tuulelipp, pöörates end vastu tuult. Suitsu võib sisse ajada ahi, mida parajasti ei köetagi. Siis tuleb see kellegi teise ahjust, kui lõõrid on valesti ehitatud.

Sel juhul võivad suitsu täis olla mitte ainult sama korruse ruumid, vaid ka alumised ja ülemised. Kui tõmme oli algul hea, ajapikku aga halveneb, siis on lõõristik tahma või lendunud tuhka täis ja vaja kutsuda korstnapühkija. Kui sellega viivitada, siis lõõrid pigituvad ja tulekahjuoht sellevõrra suureneb. Paljusid tulekahjusid saaks vältida, kui küttesüsteemid oleksid korralikult hooldatud. Sellise hoolduse tegijaks on reeglina korstnapühkijad. Paraku tegutseb ilma vastava kvalifikatsioonita korstnapühkijad, kes küll hädapärase asja ära ajavad, kuid paljud vajalikud tööd tegemata jätavad. Rääkimata sellest, et need korstnapühkijad oma töö eest mingit vastutust ei kanna.

Korstnapühkija soovitab
Paljusid tulekahjusid saaks vältida, kui küttesüsteemid oleksid korralikult hooldatud. Sellise hoolduse tegijaks on reeglina korstnapühkijad. Paraku tegutseb ilma vastava kvalifikatsioonita korstnapühkijad, kes küll hädapärase asja ära ajavad, kuid paljud vajalikud tööd tegemata jätavad. Rääkimata sellest, et need korstnapühkijad oma töö eest mingit vastutust ei kanna.

Korstnapühkija tööde hulka kuulub tellijale konsultatsiooni jagamine, kütteseadmete ülevaatus ning suuremate puuduste avastamisel akti koostamine. Samuti peavad nad oskama korrastada kütteseadmeid. Tuletõrjeliidu poolt on töötamisel korstnapühkija kutsestandard, mis arvestab kütteseadmete eripära ning sellest hakkab tulevikus sõltuma ka korstnapühkijate koolitus. See eeldab ka korstnapühkijate pidevat täiendkoolitust, sest ka kütteseadmed pidevalt uuenevad.

Iga aasta toimub märkimisväärne tulekahjude arv, mis on tingitud ebakorralikest küttesüsteemidest. Näiteks 2003/2004 I poolaastal toimus neid Eestis Päästeameti andmetel kokku 412/263. Kummaline küll, aga isegi need, kes eluaeg on ahju kütnud, teevad seda reeglina valesti, tahmavad lõõrid ära, rikuvad küttekolded või lihtsalt raiskavad kütet, tuleohu tekitamisest rääkimata. Tahma põlengud suitsulõõrides oli 190/136. Õnneks need suurte tulekahjudega ei lõppenud. Ehitus-ja konstruktsioonvigadest tingitud tulekahjusid oli 43/35. Eriti raskete tagajärgedega on tulekahjud eluhoonetes millega kaasneb inimeste hukkumine, tervisekahjustused või suur varaline kahju kuni hoonete täieliku hävimiseni.

Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida.
Temperatuur muutub väga kõrgeks, ka korstnast lenduvad sädemed ei kustu kohe. Läikiv tahm põlemisel paisub, tekkivad gaasid võivad plahvatada, see sarnaneb mürsu plahvatusega. Tahm võib korstnas ka nii-öelda ''kinni põleda''. Pigi tekib eelkõige sinna kus on suitsugaaside järsu jahtumise koht. Korstnapühkijate tegevust reguleerib siseministri määrus. Selle järgi võib igaüks ise oma korstna pühkida, kui on tegemist ühekordse hoonega. Mitmekordsete majade, samuti korterelamute tarvis tuleb aga kutsuda paberitega korstnapühkija.

Võta meiega ühendust