Ventilatsioon

Ventilatsioonitööd
Ventilatsioonitöödega soovitame alustada siis kui maja karp valmis ja katus peal. Ventilatsioonitööde käigus saab ventilatsiooni torud paigaldada vaheseintesse või lagedesse. Oleme leidnud ka ka ventilatsioonitöödeks lahenduse ka siis, kui maja on valmis või juba valmimisjärgus. Keskmise eramaja ventilatsioonitööd võtavad  aega  nädala. Kuid iga objekt ja ventilatsioonitöö on erinev nagu ka enamus hoonete planeeringuid ja lahendusi. Ventilatsioonitöödeks vajalikud materjalid ja ventilatsoonitööd kindla garantiiga. Pakume suures sortimendis ventilatsiooniseadmeid, torustikke, plafoone jne. Koostame hinnapakkumise ventilatsiooni projekti alusel. Küsige kindlasti ka ventilatsioonitööde hinnapakkumist.
Küsi oma ventilatsioonitööle pakkumine >>>
 
Ventilatsioon ja selle mõisted.
Ventilatsiooniks saame nimetatada õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust ehk ventilatsiooni kasutatakse selleks, et ruumides oleks värske ja puhas  õhk. Õhuvahetust ehk ventilatsiooni  eesmärgiks on hoida ruumiõhk saasteainetest vaba ja tervisele ohutul tasemel. Nõuetekohaselt ehitatud ventilatsiooni süsteemil on sissepuhketemperatuur  aastaringselt 20-22ºC vahel. Ventilatsooniseadmest saabuv õhk on puhastatud  ja õhuhulgad reguleeritavad igas ruumis eraldi.

Ventilatsooni puudumine.
Ventilatsiooni puudumisel, eriti kinnistes ruumides saastub õhk kiiresti. Suuremaks saastajaks on inimene ise oma elutegevusega sissehingamisel tarvitatakse ära õhus olev hapnik ning välja hingatakse süsihappegaas, mis aga üle normi tõusmisel muudab inimese uimaseks,väheneb töövõime jne. Kindlasti on vaja korralikult ventileerida niisked ruumid, sest liigne niiskus rikub ära Teie hoone ja kahjustab  tervist.

Ventilatsiooni abiga viiakse hoonest välja ka halb lõhn ja tolm. Peamised saasteallikad on söögilõhnad, tubakasuits ja tolmune välisõhk. Ehitus ja totmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide aurud, lõhnad ja tolm. Kaasaegsetele nõuetele mittevastava ventilatsiooni süsteemi puudumisel võib tekkiba hoonekonstruktsioonides niiskus kahjustus, hallitus, mille tagajärjel on isegi hooneid  lammutatud. See pole veel kõige hullem. Hooned ehitame uue kuid  hallitusest tekkinud seente ja kantserogeenide tagajärjel, haigestudes näiteks vähki, meie uut elu ja  tervist enam endale osta ei saa.
Ventilatsioonisüsteemide tüübid.

Loomulik ventilatsioon.
Loomulik ventilatsioon on ventilatsioonilahendus mis toimib põhiliselt välis ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse akna ja uste pragudest ning teiste avauste kaudu, avad mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt  ehituskonstruktsioonides. Uuemad ja tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid ventilatsooni värskeõhuklappe.  Saastatud õhk juhitakse välja tuuletõmbusega, korstna või ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.

Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused:
•  juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus
• ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust
• mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus
• suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust
• välisavaustest sisenev müra ja tolm
Sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest sooja õhku otse välja vaid salvestatakse ja puhutakse hoonesse tagasi.

Väljatõmbeventilatsioon.
Väljatõmbeventilatsioon  see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist õhu väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilatsooni ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Ventilatsooni värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet.

Kombineerides ventilatsiooni värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev
müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Ventilatsiooni värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.
 

Juuresoleval joonisel on kujutatud tüüpiline väike eramaja, mille ventilatsioon on lahendatud värskeõhu klappidega või ribidega akna servas. Siit on selgelt näha, et kogu energiakaost võib ventilatsioon tervelt poole enda alla võtta.
Soojustagastiga ventilatsiooniseade ei suuda seda täielikult kaotada, kuid vähendavad seda mitmekordselt.


 Sundventilasioon.
Sundventilasioon on ventilasiooni süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning ventilasiooni juhtimisautomaatikat. Lisaks ventilasiooni  agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks kubu ventilasiooni ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem.
Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning ventilasioonisüsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.


Soojustagastus toimub läbi alumiiniumist plaatsoojusvaheti, kus kaks õhuvoogu ristuvad, olles siiski üksteisest eraldatud alumiiniumist lamellidega.
Näiteks kui toaõhk on +22°C ja välisõhk -15°C, siis soojusvaheti efektiivsusel 76% on tuppa sissepuhutav õhk umbes +13°C. (See näide on suuresti lihtsustatud - tegelikkuses mõjutavad sissepuhutava õhu temperatuuri ka õhuniiskus jm. tegurid) 

Soojustagastus toimub läbi alumiiniumist plaatsoojusvaheti, kus kaks õhuvoogu ristuvad, olles siiski üksteisest eraldatud alumiiniumist lamellidega.
Näiteks kui toaõhk on +22°C ja välisõhk -15°C, siis soojusvaheti efektiivsusel 76% on tuppa sissepuhutav õhk umbes +13°C. (See näide on suuresti lihtsustatud - tegelikkuses mõjutavad sissepuhutava õhu temperatuuri ka õhuniiskus jm. tegurid)

 

Võta meiega ühendust